Kevadmõtted

Peaks tööd tegema (mida pole sugugi vähe), aga pilk kisub õue, kus tõusva päikese kiired lumevaibale pikki varje heidavad. Kevadmõtted on juba jupimat aega peas kummitamas, kuigi külma aega jätkub veel vähemalt kuuks ajaks. Ilus talv on olnud, loodusele peaks see ühtlane külm ja lumekate hea olema - näis, kuidas mu enamjaolt katmata, ainult mullatud roosid selle üle elavad. Aga tõsist külma pole meil ka olnud, paaril üksikul ööl -15 kraadi. Roosid on Kordesest ja Peter Boylesist tellitud (Deia saab ka ühe Merineitsi, kui tahab, kui ei taha, pole ka hullu...). Maitsetaimede tõusmed (esialgu lillepottides) kasvavad lausa silmnähtavalt.
Muhediku kõrgpeenra idee vaevab. Olemas on idee ja kuuriehitusest üle jäänud plokid (kuna muutsin eksi algse plaani kõrgust madalamaks, see hakkas pigem katedraali kui kuuri meenutama). Kohta välja mõelda ei suuda. See koht, kuhu sobiks, on settekaevule ja biopuhastile liiga ligidal ja pinnasesse imbuvat keemiat (pesupulbrid, nõudepesuvahendid) pärast sisse süüa küll ei tahaks. Isoleerida, aga kuidas ja millega?
Teine asi, et kas plokkide olemasolu on ikka piisav põhjus selle peenra rajamiseks, kui aus olla, siis meie peres on lihtsam üles lugeda see botaanika, mida süüakse, kui see, mida ei sööda. Söödavateks taimedeks loetakse meie peres till, sibul, seller, petersell, lehtsalat, jääsalat, tomat, kurk ja paprika. Kõik, nimekiri sellega piirdub, mingeid kapsaid-kaalikaid-porgandeid-herneid pole mõtet maja lähedalegi tuua, need rändavad puutumata prügikasti. Tomati ja kurgi isekasvatamises pole ma veel sugugi kindel ja kas sellele maitserohelisele eraldi peenart ikka vaja on, äkki piisab pottidest... mõtleme. Esialgu maa veel külmanud.
Varjuaia plaanid hakkavad vaikselt kontuure võtma, esialgu mõttes, mitte paberil. Aga nii see minu puhul tavaliselt käibki, olen endiselt kehv paberilepanija ja seda paganama GardenComposerit pole ka talve jooksul puutunudki... Rääkimata videote monteerima õppimisest ja muudest asjadest, mille peale vargsi keelt limpsanud olen (nagu siidimaal). Mõistus hakkab ikka juba vaikselt virgumise märke ilmutama, päevad ka pikemad ja talveuni vist lõppemas.
Ja kui mõni targem inimene mulle ütleks, mis lilled mul aknalaual talv läbi õitsenud on (paremal pildil). Ostsin eelmisel suvel Hansaplandist suvelillede nime all, sügisel korjasin lihtsalt naljapärast tuppa ja siiamaani õitsevad.