Kingitus Vabariigi aastapäevaks

No ja vastlapäevaks. Ja madisepäevaks. Ja omaenda aastaseks sünnipäevaks. Ühesõnaga, loll, kes põhjust ei leia. Ja seda tean ma lapsest saadik, et kui ma kingitust tahan saada, pean ma selle ise ostma.
Telekas ütles üles juba pea kuu aega tagasi, aga erilist puudust ei tundnud. Ning ka tänase päevaga olid mul algselt märksa kodusemad ja isamaalisemad plaanid. Et tuhlaks vanades kirjades ja kirjutaks uue jupikese talu loost. Kuna ma aga olin kaks viimast päeva nagunii arvuti juures konutanud, siis enam ei jaksanud. Ajasin auto garaazist välja ja sõitsin Tallinna, asi, mida ma tavaliselt puhkepäeviti iialgi ei tee.
Kõigepealt rüüstasin tee äärde jäänud Hortese aiapoodi. Mõned seemned ja juurikad. Püüdsin jääda mõistlikkuse piiridesse.
Edasi Ülemiste keskusse, kus kohatud valge teleriiludus mu nummimeetri eelmisel nädalal lakke ajas. Enne jäi veel Apollo raamatupood ette. Teleripoes kaubad kähku koos ja kenad poisid tõstsid kasti autosse. Tänasin mõttes taevast, et CRV pakiruum ikka nii suur on, väiksemasse autosse see kast küll mahtunud poleks.
Koduteel mõtlesin, et ilmselt pean naabrinaisele helistama ja meest laenuks paluma. Aga naabrid olid ilmselt halba aimanud ja jalga lasknud. Ning mina oma hiidkastiga üksi.
Kasti vaikselt sakutades selgus, et ega ta nii väga raske ei olegi. Autost sai päris kergelt välja. Mööda kuuripõrandat lohises. Üle õue sõitis kelguga (loeme sellega ka vastlasõidu sooritatuks). Kõige keerulisem oli eeskoja trepp, olin hästi ettevaatlik, no eks ikka see kümne, ptüi, viie kilo piirang, millest rohkem tõsta ei lubata. No ja edasi tuli parketti mööda ka peaaegu ise.
Lahtipakkimine oli kah lõbus. Mitte kast polnud liiga suur, vaid minu käed liiga lühikesed, ei ulatanud kahele poole korraga.
Lõpuks sain hakkama, valge kaunitari paika, vajalikud voolikud külge ja isegi digitelevisiooni 33 kanalit suutsin täiesti iseseisvalt ära häälestada. Kui olin aru saanud, mispidi kaardilugejat telekasse toppida. Teisel katsel läks õieti.
DVD, VHS, ABC, DEF ja need muud tähed jätan poisile häälestada, kui see ühekorra taas oma väitlusturniiridelt ja aineolümpiaadidelt maa peale tagasi laskub.
Nüüd vaatan presidendi vastuvõttu ja ei peagi prille ette panema. Seltskond: uus telekas, kamin, kaks koera ja kass. Dresscode: dressid.