Tsemenditolmusoeng

Elutoa ja köögi vahelisse suhteliselt kehvasti laotud punastest tellistest seina augud teha oli plaanis juba ammu, sest pliidi alla tuld tehes muutus kööginurk küll saunataoliseks, kuid tuppa ei jõudnud sellest grammigi. Ja üleüldse olen kaunis karvane selle ehitusfirma peale, kes seda esimest korrust renoveeris. Laias laastus võibki maja taastamise jagada kolme ossa, esimese osa tegi üks ehitusfirma (tänud ühele teatud kahepaiksele blogimaailmas siinkohal) ja see on korralikult tehtud. Teise osa tegi teine ehitusfirma, kelle kohta oleks mul üht-teist väga pahasti öelda, sest ilmselt on osadesse kohtadesse jäetud soojustus lihtsalt panemata. Ja kolmas ja lõppematu osa on alates 2004.aastast olnud selline, kus ma ise olen töödejuhatajat mänginud ja selle kallal pole ka olnud põhjust iriseda, vähemalt peab sooja.
Aga tagasi aukude juurde. Kuna välja nädalavahetusel õieti ei saanud, ilm oli aknastki vaadates üpris jäle, tekkis poisil ilmselt õhtuks tegevusvaegus ja ta otsustas ammuplaneeritud kivide eemaldamise käsile võtta. Ilmselt oli meil õega kollektiivne ajuhalvatus, sest kumbki meist ei tulnud selle peale, et see kolme tellise seinast välja uuristamine võib sellise tolmukatastroofi tekitada. Pilt, mis lõpuks avanes, oli kohutav, kogu esimene korrus oli kaetud peenikese valge tolmu korraga. Järgmine kolm tundi läks koristamisele, suurem saast sai maha, aga paistab, et nüüd tuleb seda valget pudi jaanipäevani erinevatest kohtadest välja.
Dushi alla kah ei saanud, sest peale poisi puhtakspesemist ja maja kasimist sai soe vesi lihtsalt otsa. Nüüd ongi juuksed sihukesed imelikud, nagu puudrit täis.
Elame üle.
Ilmateadet on aga muudetud ja uskumatu küll, meile lubatakse jõuluõhtuks lund. No seda imet tahaks lausa näha!!!