No mismoodi teisiti nimetada sellist juunialgust, kus päevane temperatuur üle 10 kraadi ei tõusegi ja õues on võimalik olla ainult sulejopega...aga ilma üle viriseda pole mõtet ja tuleb lihtsalt sobivad riided selga panna.
Hullem lugu on viimasel ajal ajaga, kui ikka neli päeva järjest töö tõttu aeda isegi jalutama minna ei jõua ega jaksa, on ikka jama majas ja tuleb midagi ette võtta. Võtsingi, näis, mis edasi saab. Midagi ikka saab, kui üks uks suletakse, avaneb kusagil aken.
Tänane päev oli küll pea sajaprotsendiliselt planeeritud oma aia tarbeks, aga kui inimene planeerib, siis jumalad naeravad, Hommikul ühe kerge õuetiiru tegin, rohisin ära poetaguse rinnuni ulatuvast vereurmarohust, võtsin vastu koorma turvast ja käis ka üks klient. Aga edasi, tegemata kirjatööde järjekord oli nii pikk, et õue jõudsin kell kolm.
Ajaabi tuli ka omaküla sõbranna näol, kuigi ise 100% töövõimetusega ja lonkab, pakkus end appi potistama, potistas kärmelt ära 40 puud ja lahutas tükkideks mu pottidest väljapressivad havisabad. Jälle mitu suurt ja aeganõudvat tööd tehtud. Jääkidega käru auto poole vedav sõbrants arvas, et tema vabatahtlik töö on kõvasti üle makstud, kõik minu rohimisest üle jäänud metsvitsad, maasikad ja tema enda lahutamisest üle jäänud toataimed.
Pulsikell näitas järjekordselt 15093 sammu ja pole midagi imestada, kui kell kaheksa õhtul hakkab uni peale tulema :)
Juunikülmik on hea ja täpne iseloomustus :) ja head sõbrad on kulda väärt
VastaKustutaHead sõbrad ja pereliikmed on parim siin maailmas, kõik materiaalne on teisejärguline
KustutaKahjuks päris ilma raha hakkama saada on keeruline, aga maailmast ta kadunud pole, on veel kasutamata ressursse( tuleta meelde viimasel kohtumisel räägitut ja ära kingi, mis ette nähtud)
VastaKustutaHeade sõpradeta hakkama ei saa.
VastaKustutaTänavust kevadet jääme ilmselt kaua meenutama.