19. detsember 2015

Iiriroheline

Kunagi Iirimaal käies mõtlesin, et see oleks koht kus elada tahaks. Mitte liiga kuumad suved ja mitte liiga külmad talved. Ja kogu aeg on roheline. Nüüd on Iirimaa koju kätte tulnud.




Talveigatsejad võivad mind kasvõi kividega loopida, aga mulle meeldib. Toas piisab ühest sviitrist ja ühest paarist sokkidest. Puudetassimine ei tapa selga ja küttearvete pärast ei pea käppa imema, saab isegi mõne raamatu osta. Lumelabidat pole kordagi vaja läinud ja ega selle endiselt traumaatilise põlvega ei tahaks võtta ka.
Sõpradega sai ka korra omaenda ürgmetsas käidud, aga fotokas jäi tuppa laua peale. Metsaalune oli värsket jänesekapsast täis ja sinililledel suured lehed väljas.
Väljas oli kuidagi erakordselt mõnus, soe, tuuletu, päikeseline. Nii palju kui meie õuele praegu päikest näha on.
Sõbrad said oma korterisse jõulukuuse, enda oma märkisin ka mõttes ära, aga veel ei kiirusta. Aega on. Me pole isegi seda veel ära otsustanud, mis päeval oma pisikese perega kokku tuleme. Pühad on seekord pikad ka tööinimeste jaoks.

6 kommentaari:

  1. Kui Sulle meeldib, siis ongi kõik ok :D Kividega ei pillu aga porisen küll, et ainult roheline on igav, tahan natukenegi lund ja kuivemat õhku, meil pole seda päikest ka nagu eriti, rõske ja hämaravõitu :)

    VastaKustuta
  2. Mulle meeldib paks lumi, samas olen aina rohkem õppinud hindama sellist sügisesoojust nagu sel aastal antud on. :)

    VastaKustuta
  3. Ma arvan ka, et oled väga hoitud, et see kõik seal õues praegu selline on :)

    VastaKustuta
  4. Mina ka iiriklubis :)
    Egas tulemata jää, aga las siis tuleb hiljem ja kestab vähem.

    VastaKustuta
  5. Oskan ka iirikat hinnata.:) Ma mäletan suurepäraselt kahte jubedat lumerikast talve, mis üksteisele järgnesid. Lumi oli üle mõistuse kaua maas ja ligi meetri paksune. Kuurini, puuriidani ja väravani tuli iga päev kaevata uus urg, et autoni jõuda või eluvajalikke asju kätte saada. Peale sellist katsumust on kolm iirikat täiesti ok.:)

    VastaKustuta