18. jaanuar 2015

Roheline, ligane ja libe

Ei kõla üldse isuäratavalt, aga paraku tänavune jaanuar selline on. Veebruari lubatakse täpselt samasugust. Esteet minus eelistaks natuke valget kohevat lund ja paari miinuskraadi, aga pragmaatik on sellegagi rahul, mis praegu on. Soojad toad, paljad varbad etc. Sellest ma tegelikult juba eelmine kirjutasin. Ja midagi üllatavat selles pole, talvi, kui jaanuaris on kannikesed õitsenud, on siinelatud aja jooksul olnud rohkem kui üks.
Kuna olen endale taas täistööajatäie töökohti kokku kahminud, õnneks kõik osalise kodustöötamisega, koonduvad kodutööd nädalavahetusse. Eile sattusin totaalsesse koristamistuhinasse, kui vahel suudan oma 150 m2 kahkuidagi ära koristada paari-kolme tunniga (tolm, põrandad, mõlemad vannitoad), siis eile läks miskipärast kümme tundi ja mitte sellepärast, et vahepeal raamatuid lugenud oleksin, pigem vastupidi, hasarti läksin. Eks vahel peabki põhjalikum olema, mööbli paigast tirima ja kappide esiküljed läikima lööma. Tänu sellele jäid välitööd tänasesse. Vedasin paar kärutäit liiva sissesõiduteele ja garaaži ette, muidu oleks autoga välja saanud, sisse ilmselt küngastest üles mitte. Niigi oli poest tulles nii, et künkast üles tulemiseks võtsin korralikku hoogu, aga garaaži ees tuli ukseavamiseks vahepeal seisma jääda ja siis keris kets ikka korralikult ringi, Sisse igatahes saime, kuigi ma kahtlen, et Volvole antud käsklusest "Hüppa, Kitt!" seejuures just palju abi oli (kodustöötajate pärastlõunane helitapeet on praegu "Komissar Rex", mida vaatavad mu mõlemad nooremad koerad, "Knight Rider" ja "A-Rühm" ehk lapsepõlve lemmikseriaalid, mida vaadata pole vajagi, aitab aeg-ajalt pilgu pealeheitmisest).
Puud ka tassitud, võtsin korraks fotoka, aga kuna sadas peent vastikut vihma, mis elektroonikaimede tervisele kuigi hea pole, siis sai tehtud vaid paar plõksu.
Okkalised ja samblalised tunnevad end ülihästi


Vapper jukka lumehanges. Magesõstardel on sentimeetripikkused pungad, aga pildid jäid uduseks.
Kutsikas sai eelmisel nädalal seitsmekuuseks, on endiselt siiras ja armastav rõõmupall  (välja arvatud siis, kui ta mind esihammastega tagumikust näpistab nagu eile,  või tolmuimejat maha murda üritab). Heade kommete ja korraliku käitumise eest on ta ainuke loom majapidamises, kellel on juba kaks nädalat lubatud mu magamistoas magada, sest ta ei lõhu midagi ega tee juba ammu ka tuppa. Voodisse ei kiputa, seal on kasukaga palav, aga päris hea on kaua aega kõledas olnud magamistoas enne uinuma jäädes kellegi vaikset hingamist kuulata.
Võsakoristamistalgud jäävad sel aastal ilmselt ära, sest maa on pehme ja porine ja metsaalune vett täis. Isegi künkal asuvas  aias vajus mõnel pool jalg päris korralikult porri. Headmeelt tegi aga, et pottides talvituvad nõiapuud on paksult õiepungi täis. Tuleb sellest vast vaatepilt.

6 kommentaari:

  1. Selle näpistamise koha peal ma päris naersin. Puhas koerus.:) Niisuke komme oli ühel äärmiselt heasüdamliku välimusega dobermannil, kes külalisi sedasi ehmatas ja pärast ise süütuid punnsilmi tegi, et oi, tema ei tea midagi ja pole teind.:)

    VastaKustuta
  2. Ilus jukka! Seda nõiapuude rivi tahaks näha küll, see saab tõesti uhke olema. Vot siis ongi õige aeg ilmarahvale näidata, mis lahe puu see on :)

    Puhkamise all sa ilmselgelt ei kannata :D

    VastaKustuta
  3. Oi, mulle tundub, et ma hakkan vist ka ühte nõiapuud vajama... No ja muidugi oleks mulle Sinusugust toakoristajat ka vaja.

    VastaKustuta
  4. Lumehangejukka on küll hästi huvitav... Kutsikas oma vempudega loomulikult ületamatult armas.

    VastaKustuta
  5. Samblased kivid ja okkalised kosutavad silma, no kõrini on lumest, sopast, kylmast.
    Komissar Rexi fännati meil ka :)
    Juka elab mul ka sel aastal õues, tavalises peenras. Koos mitme teise nn kahtlase talvitujaga. Kardan lumeta pakast.

    VastaKustuta