Ühesõnaga, Muhedikul on õigus. Asju, mida teha tahaks, on niivõrd palju, et ööpäev on isegi talvisel ajal liiga lühike ja esimest korda elus on mul tunne, et kevad jõuab liigagi kiiresti kätte.
13. jaanuar 2013
Taliharjaeelsed tegemised
Homme on taliharjapäev ja talve selgroog saab murtud. Ajaliselt. Külma poolest on ilmselt siinkandis nagu tavaliselt, külmim aeg ees. Nagu kuulda, lõuna pool oli eilegi üpris külm, meie märgatud külmapõhjaks jäi seekord ainult -12,8 ja tänu õhtusele saunale pääsesime seekord ka külmunud torudeta. Päike näitas eile juba iseloomu ja vaatepilt tundus olevat pigem märtsine, kui jaanuari algupoolelt:
Minu jalutuskäiku luuras kaasa Notsu, kes on kasvanud suureks ja endaga väga rahulolevaks kiisuks, kelle lemmiktegevus talvisel ajal on mööda puid ronida ja linde jahtida. Varsti seisab ilmselt ees käik veteraninaari juurde, kus kõutsihakatis lihtsalt kassiks tehakse.
Eelmisel nädalal sai blog2print.com-st tellitud ka blogifail, ära trükitud ja köita lastud. Minu jaoks on see väärtuslik materjal ja vahel ma mõtlen, et äkki keegi saja aasta pärast loeb, kui imelik ja vanamoodne see elu ikka kolmanda aastatuhande algusaastatel oli...igatahes on neid köiteid juba päris palju saanud.
Tänaseks oli aga arvuti taga kükitamisest sedavõrd kõrini ja näpud sügelesid juba niivõrd hullusti, et avasin seebi- ja vidinavabriku. Mulle on meeldinud inglise aiaomanike komme aiakülastajatele kaasa pakkuda ka mõni pisem suveniir, eriti tore, kui kohapeal toodetud ja nii katsetasingi juba teist kprda kätt roosiseebi tegemisega, pildid ei tulnud kahjuks hästi välja, seep läigib, tegelikkuses on nad ilusamad
Ja kuigi vaielda võib selle üle, kas Hiinast pärit detailide kokkusobitamine ikka päris kunstkäsitöö on, pakkus vähemalt mulle endale tohutut mõnu neid asju teha. Pildil siis esimesed kaelakeede ripatsid, keed ise tolknevad veel kusagil postis.
M küpsetab köögis küülikut (ei, meie omad on elus ja surevad ilmselt kunagi vanadusse, potisolev pärineb poest) ja mind löödi köögist minema.
Ühesõnaga, Muhedikul on õigus. Asju, mida teha tahaks, on niivõrd palju, et ööpäev on isegi talvisel ajal liiga lühike ja esimest korda elus on mul tunne, et kevad jõuab liigagi kiiresti kätte.
Ühesõnaga, Muhedikul on õigus. Asju, mida teha tahaks, on niivõrd palju, et ööpäev on isegi talvisel ajal liiga lühike ja esimest korda elus on mul tunne, et kevad jõuab liigagi kiiresti kätte.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Neid talvepoolitajaid hakkab nüüd ridamisi tulema, milline neist see kõige õigem on, ei teagi. Ju on igale piirkonnale oma :) Aga sööma peab sel päeval keedetud seapead, millist osa sellest, ei oska ma küll arvata, seal ju puha pekk.
VastaKustutaNeed Su vidinad on väga väärt idee, armsad ja ilusti tehtud ka. Kus see piir kitši ja päris kunsti vahel kulgeb, ei teagi ju. Mõnikord on hästi teostatud kitš etem kui kehv kunst.
Need raamatud ongi tõeline väärtus, Sinu suureks kasvamise lugu. Mul on veel tellimata:(
Heh ja nüüd on nii, et kui rasked otsused lõplikult langetatud ja meel ja käed juba teistmoodi tulevikuga tegelevad, on iga päevaga järjest raskem end sinna tööle, mida seni suure andumusega tegid, vedada. Varsti hakkad vabanemiseni päevi lugema :D
Vau, Notsu juba nii suureks tegijaks kasvanud! Näib enese eluga ja endaga väga rahul olevat, selline klanitud ja paras pontsa :).
VastaKustutaJa ajalugu juba ka nii palju kaante vahele saanud. Ikka hea kui see ka sellisel kujul olemas on, teinekord kasvõi õhtul voodiski hea sirvida... rääkimata tema kindlamast säilimisest.
Seebid tunduvad salapärased ja põnevad, mõnikord on tõesti nii hea nokitseda. Ja igasuguste tegemiste puhul ongi ju kõige tähtsam see, et ennekõike endal oleks hea tunne.
Ma pole küll veel sellest uuest tööst kõrini, aga kodus tahaks kangesti olla ja toimetada. Paraku on veel palju aega ees, mil lapsi toetada vaja. kui ükskord juba kahekesi, siis ehk klaariks kuidagi kasvõi pool-kodusemana ära.
VastaKustutaImeilusad seebid.:) Hirmsasti isutab ja materjalgi olemas, aga lükkasin oma seebiteo kuni talvepuhkuseni edasi.
VastaKustuta