Ilm on siinkandis olnud viimastel päevadel lihtsalt imeline. Päike paneb lume särama, tuult ei ole ja külmakraadid püsivad mõistlikkuse piires, laeks jäi reedeõhtune -12,8, eile umbes sama. Härmatisega on mere ääres kehvad lood, küll oli seda imeliselt palju Raplamaal, kus eile üht shetlandi poni vaatamas käisime. Kuigi olime hiljaks jäämas, ei saanud kuidagi pildistamispeatuseta
Poni hind käis kahjuks üle jõu, kuigi tegemist oli tõeliselt armsa suksuga, küll tulime tagasi veel kahe küülikuga, seekord siis california jänesed. Pildil paremal, vasakul on prantsuse päss Teele. Porganditele hakkab nüüd veel rohkem raha kuluma, aga M oli õnnelik nagu väike laps. Minule ei meeldinud nende elukate punased silmad, nagu vampiiril. Aga noh, ega mina selle loomaaiaga eriti ei tegele ka.
Tii blogis äratas tähelepanu diskussioon kuuskedest ja mõtlesin ka oma kuuski pildistada. Kui aus olla, siis mu dendroloogiaalased teadmised on endiselt äärmiselt nõrgad. Lehekülgedepikkustes ladinakeelsetes püsikunimekirjades juba enam-vähem orienteerun ilma pideva tõlke kasutamiseta, aga puud ei ole mu huviorbiiti veel piisavalt jõudnud. Teada puha, kui midagi on nii palju, nagu meil suuri puid, ei tundu need üldse huvitavana. Seda enam, et kohta, kuhu uusi istutada eriti ei ole ja pigem tuleks veel võsa maha võtta, et valgust juurde saada.
Väga kaugele ma lumes sumada ei viitsinud, enamik meie täiskasvanud kuuskedest näevad välja sellised, on ka suuremaid ja kõrgemaid kui pildilolev tegelane
Samast liigist ilmselt on ka järgmine isend, mis on nii ilusaks ja tihedaks kasvanud kogemata kombel 2003.aastal maha võetud ladva tõttu. Tegemist oli tõsise võsarääbakaga, mille ma palusin meestel ümbritseva lepa-, toominga- ja saarevõsastiku likvideerimisel alles jätta. Jäetigi, aga kogemata kombel läks kolmandik ikka maha. Kuusk hakkas võsast vabanenuna esialgu hoopis laiust ja tihedust kasvatama ja nüüdseks on kasvatanud endale ka uue ladva.Mina tema tegemistesse sekkunud ei ole.
2009.aasta sügise järgmise võsahävitusaktsiooni käigus sai samuti meestele korraldus antud suured kuused alles jätta ja sealt tuli välja hoopis teistsugune kuusk, mis nüüdseks mõned aastad rohkem valgust saades on end palju lopsakamaks kohendanud. Pildid pole suuremad asjad, sest valgus oli liiga ere, aga ettekujutuse ikka saab. Nii et äkki keegi targem teab, millega tegemist? Tii piltidega võrreldes tundub kangesti Breweri kuusega sarnane, ainult et kust pidi Breweri kuusk saama Pakri poolsaare aastakümneid hooldamata võpsikusse?
Mis aga pealkirjas lubatud hortensiatesse puutub, siis aprilli teisel poolel saabuvad Aavikuemandale hydrangea macrophylla ehk laialehise hortensia Forever&Ever kõik sordid ja praegu tundub, et oleme kogu Ida-Euroopas nende kaunitaride ametlikud müüjad. Hind koos transpordi ja litsentsitasudega tuleb päris krõbe, 29 eurot, aga tegemist on ka kopsakate põõsastega viieliitristes ametliku logoga pottides. Nii et võib vaadata www.forever-ever.eu ja oma valiku juba ära teha. Kodulehega läheb veel aega, ma lihtsalt ei viitsi kõiki oma palgatööst vabu hetki arvutis veeta...
Uus aasta on tõesti toonud kaasa imelise talve, meil on nii päikest kui päevade kaupa püsivat härmatist, eks viimane kaitseb puid ka külma eest.
VastaKustutaKui okaspuudel saab mingil põhjusel latv kannatada, siis püüavad nad igal juhul külgoksast uue kasvatada.
Harilik kuusk on suure varieeruvusega, eks kasvutingimused määra ju ka, kuidas nad end ülal peavad. Aga see rippoksaline tundub tõesti Breweri kuus moodi. Ega Sa ju võigi täpselt teada, keda Su esivanemad kunagi on aeda istutanud. 30-ndatel olevat Daugulli aiaäris olnud igasuguseid kuuskede vorme. Seda puud peaks lähemalt mõni dendroloog silmitsema.
Eks kevadel ole näha, mismoodi need uued hortensiad väga kehva lumikattega talve üle elavad. Kui nüüd eelmised alles on, siis mina himustaksin seda `Red`i. Kas saadan Sulle eraldi meili või paned siitsamast endale mu soovi kirja (rooside juurde :))
Selle koha peal, kus see Breweri kuuse sarnane kasvab, ei ole kunagi aeda olnud. Ei eesti ajal, ei hiljem. Mul on vanavanemate juttudest päris hästi teada, mis kuskil oli ja sealkandis oli heinamaa.
KustutaTellimuse panin kirja :)
Kari kasvab. See on hea märk. Boonus külastajatele.
VastaKustutaMina vahin nüüd igal pool okaspuid ja mu teadmised võiksid paremad olla, aga küllap tasapisi paranevad. Huvitavamate küljest korjan käbisid. Läheb külviks.
Hortensiaid pean uurima. Ühe ikka endale lubaks.
Tore on vaadata kuidas kari kasvab. Teeksin ise sama kui oleks ruumi. Kas te eestis kuskil lumivalgete paabulindudega olete kohanud?
VastaKustutaLähim koht kus neid viimati nägin ja kus neid kasvatatakse, oli Harjumaal, mitte kaugel. Kui huvitab, võin juhatada.
Nad ei ole üldse keerulised pidada, sööb sama toitu mis kanadki. Aga väljanägemine on nagu muinasjutust maha astunud olevusel.