11. oktoober 2009

Kadunud kolli ja muud mured

Rõõm eilsest ilusast päevast ja sellest, et roosid mullatud said, jäi üürikeseks. Selg valutab juba neljapäevast saadik põrgulikult ja eilne labidagavehkimine ei mõjunud sellele sugugi soodsalt. Nii et täna olen madalat profiili hoidnud. Tuju on ka allpool igasugust arvestust. Hommikul ärkasin Klooga polügooni õppelaskmiste peale, aknaklaasid klirisesid. Ja kogu selle põmmutamise peale kadus mu eakas kolli koduõuelt ja pole siiamaani välja ilmunud. Nüüd juba üheksa tundi on koer kadunud. Käisin autoga küla pealt otsimas, ei midagi peale teadmise, et auto alla jäänud ei ole. Käisin kahel korral mere ääres, kuigi tean, et koer ei lähe sellest trepist alla...ei midagi. Tegin tiiru mööda küla, hulkusin hüüdes metsades, ei midagi.
Süda tõmbub valust krampi, kui mõtlen, et ta võib olla vigasaanuna kusagil külmas ja niiskes metsas. Vaene loom on ju üksteist aastat vana ja ta liigesed valutavad. Pidin just järgmisel nädalal minema talle uut tabletikarpi tooma.
Helistasin varjupaika, panin kuulutuse pets.ee - sse...mida ma muud oskan teha. Meid ümbritseb ruutkilomeetreid padrikut, seda üksinda läbi kammida on täiesti lootusetu.
Ma ei saa rohkem kirjutada, pisarad voolavad...

15 kommentaari:

  1. Kui paugutamine teda ehmatas, äkki peitis end lähedusse kuskile kuuri, garaazi, naabri kuuri, veranda alla
    Kuhu ta tavaliselt peidab end kui miski ei meeldi?
    Ära nuta, ehk on kuskil sealsamas, mõni koer ei salli teps mitte paugutamist. Täitsa lolliks lähevad, ronivad või mutiauku

    VastaKustuta
  2. Sellepärast ma muretsengi, et ta pole mitte kunagi varem ära jooksnud ega end ära peitnud, kastreeritud on ta pealekauba...nüüd on väljas kottpime ja koera pole kusagil...

    VastaKustuta
  3. Kas ta kardab pauku? Kollid on ju teada-tuntud kergejalad! Jooksis ilmselt kabuhirmus. Täna õnneks pole vihma - ehk suudab jälgi mööda tagasi tulla.
    Ma nii looadan!

    VastaKustuta
  4. Meil oli üks õhta koer kadunud, hakkasime juba paanikat tegema, siis tuli välja, et koer istus autos.
    Ega sealt kaugemalt nagunii otsida oska kui varem pole hulkumas käinud.

    VastaKustuta
  5. Kas ikka veel pole tagasi? Äkki oleks kaukaga koos otsimisest abi`
    Meie oma kardab ka, isegi ilutulestikke, aga ei pane jooksu, vaid ronib tuppa meie juurde...
    Igatahes pean pöialt, et koju tuleks...

    VastaKustuta
  6. ma tahtsin ka öelda, et äkki on kusagil puukuuris või sellises kohas. ja et äkki peaks kaukaga otsima?

    VastaKustuta
  7. Kauka sõpra ei leidnud ja kelle poole kümneks õhtul pole koera ka välja ilmunud. Kuulutasin küla meililistis ja teatasin loomade hoiupaika, eks hommikul hakkab kuulutusi kleepima.

    VastaKustuta
  8. Ole ikka tubli ja pea vastu!!!

    VastaKustuta
  9. Tunnen südamest kaasa! Mäletan oma kogemustest, mida tähendab koera otsimine. Aga nad on targad loomad ja tavaliselt ikka leiavad kodutee üles.
    Aga... mõnikord ei lähe koer mitte sellepärast ära, et kardab:(
    Igatahes loodan koos Sinuga, et kõik lõpeb hästi.

    VastaKustuta
  10. Jah, tean minagi, miks vana koer mõnikord kodust ära läheb :(. Kuid antud kontekstis tundub see äärmiselt ebatõenäoline, sest veel eelmisel päeval oli ta suurepärases vormis, mängis tundide kaupa naabri taksiga ja pani nahka kausitäie krõbinaid. Ka hommikul välja minnes oli tal tuju täiesti okei.

    VastaKustuta
  11. Tasuks ikkagi veel korra või paar kaukaga otsida. Koertel kuulmine ka parem...

    VastaKustuta
  12. oh, Thela, selline kurb lugu.
    Loodan, et lõpeb hästi. Hoian pöialt, et ta ikka koju jõuaks.

    VastaKustuta
  13. õnneks sai teisest blogist lugeda, et koer kenasti kodus tagasi! väga tore! muidu käi siin iga paari tunni takka vaatamas, kas on häid uudiseid :)

    trumm

    VastaKustuta