3. veebruar 2017

Lumine küünlapäev

Vanarahval neid talvepoolitajaid ikka jätkus, eile siis järjekordne. Aga olgu neid selgroomurdjaid nii palju kui tahes, on selge, et jõudsalt edeneb kevade poole, päevad on pikemad ja tervis läheb iga nädalaga paremaks.
Nina uksest välja pistes tervitas vinge tuul ja ma imestasin, et see lund okstelt maha ei olnud puhunud, aga lähemal vaatlusel selgus, et tänu kergele plusskraadile oli öösel maha langenud kerge lumekiht lihtsalt okstele kinni kleepunud.




Küünlapäevareegleid, et naised sel päeval tööd ei tee, rikkusin täiega, sest hädavajalikke tegemisi ei andnud mitte kuhugi edasi lükata. Punaseid jooke ka ei joonud. 

5 kommentaari:

  1. Teil ikka lund on. Meil, võiks öelda, on peaaegu et kirme maas ehk siis pigem ei ole lund ja maa on peaaegu must.

    VastaKustuta
  2. meilon iiriroheline, vaatn ja kadestan :) Pead ka poleks eile tohtinud kammida aga nii harva kui ma seda ka teen, just eile lasin harjaga läbi. Äkki see ei loe :D

    VastaKustuta
  3. Ilus on. Meie oleme ka kogu aeg kas talves või peaaegu talves elanud, see õige iirikas on siin nägemata

    VastaKustuta
  4. Mida kevadepoole, seda lumesem.:)

    VastaKustuta