Kuna mu selg ja mina oleme aiatööde suhtes endiselt eriarvamusel, s.t. selg ei ole osade liigutustega lihtsalt nõus, näiteks kummardamisega, siis olen üritanud lihtsalt teha neid asju, mida saan. Kuigi ilm oli täna päev läbi päikeseline, oli ka väga külm, temperatuur suurt üle seitsme kraadi ei tõusnud ja merelt lõõtsuv läänetuul tegi olemise veel külmemaks. Vahepeal tuli käia lausa toas nina soojendamas. Siiski sai grillterrass peaaegu valmis ja värvi alla ja üht-teist veel tehtud.
Igatahes vana pink ja laud näevad pärast värvivärskenduskuuri päris netid välja.
Maja ümbrus on üksainuke õiemeri, sadade ruutmeetrite kaupa õisi - ja keegi peale emakese looduse pole neid sinna istutamas käinud.
Krookused on ära õitsenud, aga nartsisse nüüdseks palju ja kohe alustavad ka esimesed tulbid.
Kõige armsamad pungad on lehisel:
Võõrasemade näod on naerul:
Tanguutia rabarberit pole talle eelmisel aastal selga kukkunud kask kuigivõrd kahjustanud. See on ka üks taim, mille kasvamist kevadel võib peaaegu silmaga jälgida, nii kiiresti ajab end suuremaks.
Üldiselt aga oleks juba vaja lausa rohima hakata, naat ja võilill on end peenardes kenasti sisse sättinud. Püüan esialgu sinnapoole lihtsalt mitte vaadata.
Lehised meeldivad mulle ka väga, igas staadiumis. Vana-Vigala teed ääristab vana lehiseallee ja on sügavalt imetlusväärne, sõida sealt vahelt läbi nagu muinasjutust.
VastaKustutaKas tanguutia rabarber oli see tohutu suur rabarbri moodi dekoratiivtaim, kes vajab enda ümber üüratult palju ruumi?
Tanguutia rabarber (Rheum palmatum var.tanguticum) on päris suur tegelane jah, kataloogide andmetel kuni 2,5meetrit kõrge. Minu oma on päris nooruke, paariaastane, eks näis, kuidas sel suvel end näitab.
VastaKustutaMa pidin ka just rabarberi kohta küsima, et kas on söödav ka :)
VastaKustutaMööbli värskendasid millega? Näeb nett välja tõesti. Sümpaatne komplekt.
Lehise juures meeldib mulle väga see faas, kui käbihakatised punaseks muutuvad ja ülejäänud puu on uduroheline.
Süüa see rabarber ei sünni :D. Mööbel aga sai uue kuue musta metallivärvi ja pihlakatooni Pinotexiga.
VastaKustutaA kesasi see kenat värvi roosa pundar enne tulpe?
VastaKustutaVärvimine Sul selge, ehk tuled ja võõpad ka meie hanemaja üle :DDD
Kuramuse külm ka meiekandis, juba teist päeva looderdan
See roosa pundar on harilik lõokannus (Corydalis solida), meil kasvab umbrohuna ruutmeetrite kaua ja ronib ka peenardesse. Õnneks ei ole väga tüütu tegelane, sest kaob ise, nagu enamik kevadlilli. Eks ma ise süüdi ka, kuidagi ei raatsi seda hektarisuurust kevadist lillemuru enne niitma hakata, kui kõik ära õitsenud on, nii nad rõõmsalt paljunevadki.
VastaKustutaEi tohigi niita! Tasuta ja rohimata lilleilu vabalt käes!
VastaKustutaSuper pink ja laud
Kui aias natuke rohkem sebida on vaja, seo omale mingi sall tugevasti ümber, nö. ajutine lihaste asendaja. Aga seda tohib ainult ajutiselt teha, muidu lihased ei viitsigi ise enam
Külm jah, mul iiristel udusule tekk öösel peal, ei teagi, mille alla nüüd külalised panna:)
VastaKustutaMööbel on Sul tõepoolest nett ja värske, iga kordatehtud asi näeb hea ja peaaegu uus välja:)
Lehised ka lõhnavad jumalikult, eriti peale vihma.
Mul on neid lõokannuste liike palju ja nad on osaliselt ka peenardest mujale kolinud, aga mu meelest on nad ühed vähesed, kes murusse sobivad.
Mul on ka need lõokannused peenras isetekkelised. Ei sega sugugi. Ainult kaunistavad peenart. :o)
VastaKustuta