28. november 2009

Plaanitud ja plaanimata

Kui aias ringi vaadata, siis ei tundu seda talve kusagilt tulevat. Eelmisel aastal sel ajal uppusime lumme, istusime elektrita ja lumevangis. Sel aastal kasvab rohi alles usinasti ja vajaks tegelikult niitmist, paraku ei kanna läbivettinud maa traktorit. Tuleb kevadel kuluga rohkem tegemist.
Kassi aga ei ole endiselt ja kuigi väike lootus on ikka hinges, muutub see iga päevaga veel väiksemaks. Nüüd on juba pea kaks nädalat sellest, kui ta kaotsi läks.
Selle aasta suuremad tegemised kõik kõrvalveerus kenasti üleval. Kõige rohkem olen ikkagi rahul elutoa suurepärase ahjuga, mõnusa katusega terrassiga ja majaesise sillutamisega. Kaks esimest tööd olid kindlalt plaanis, kolmandast küll unistasin, aga nii-öelda plaani ei pannud, sest ei teadnud, mis sügiseks tervisest (ja sellega seonduvalt ka majanduslikust olukorrast) üldse saab. Tehtud siiski sai ja tulemusega olen rahul.
Algses plaanis polnud ka võsalõikamist ja sellega kaasnenud küttepuude kuhilatest, aga tegelikkuses päris hea meel, et see ettevõetud sai. Mida ma tekkinud lennuväljaga (tsitaat Trummilt) pihta hakkan, seda veel ei tea. Mingeid peenraid sinna igatahes ei tule, majast liiga kaugel ja kastetavat pinda ma keeldun juurde tekitamast, niigi läheb vajadusel kogu aia kastmisega kaks tundi ja seda kahte tundi pole sagedasti kusagilt võtta. Mõte liigub madalamakasvuliste okaspuude suunas, mis allesjäänud kaskedega koos kenasti ka talvel ilusad oleksid ja omajuurseid pargiroose pole kah kunagi liiga palju. Täpsemaid plaane hakkan tegema jaanuaris, kui juubeli- ja jõulukiire mööda saavad.
Tegemata jäid grillimisala korrastamine, esiku põrand ja külalistemaja remont. See-eest sai aeda juurde istutatud ligi kuussada erinevat püsikut, põõsast või puud.
Järgmise aasta plaanid võib põhimõtteliselt jagada kolme gruppi, ehitustööd majas, ehitustööd väljas ja aiatööd. Ehitustöid majas pole õnneks enam palju, neist kõige olulisemad seesama esiku põrand, mis nüüdseks näeb juba tõeliselt rõve välja ja ikkagi katuse ja lae vahelise osa soojustamine. Seal kunagi olnud saepurust on alles ainult tolm ja mälestus ning tänu sellele kipuvad talvisel ajal elektriarved 5-6 tuhande krooni kanti, puudega kütmine lisaks. Seisab asi selle taga, et kogu masust hoolimata pole ma leidnud puistevillafirmat, kes 30m2 pinna pärast viitsiks tulla objekti vaatama. Peale puistevilla aga ma ise muud lahendust küll välja pole osanud mõelda, sinna vahele roomama ja rull- või plaatvilla panema nagu hästi ei mahu.
Ehitustöid aias on rohkem. Kõigepealt kanalisatsioon - meestega on räägitud, asi on umbes aprilliks planeeritud ja sõltub eelkõige ainult rahast. Siis puukuur. Algselt mõtlesin ainult varjualuse peale, aga kuna meil on tekkinud uus probleem, nimelt käib naabrinaine puid varastamas (töömehed rääkisid ja ka ise nägin, et kuuris on puitbriketti oluliselt vähemaks jäänud), tuleb teha ikkagi midagi sellist, mida annab lukku panna. Päris õiget ideed veel ei ole.
Siis tuleb kaevata tiik, kah tegijaga räägitud, aga praegu sinnakanti ei pääse, liiga vettinud. Isegi puid ei saa sealt kätte.
Lisaks mõned koormad kruusa teedele, tänavune ülivesine sügis on nõrgad kohad kätte näidanud ja ma pelgan, et ühel päeval jääb prügiauto siia kohe väga kinni. Lõppematu töö see teedetegemine...
Aiatööd aga - eelkõige siis "lennuvälja" planeerimine ja taimestamine. Nagu juba öeldud, alustan põhjalikumat mõtlemist uuel aastal. Igasuguseid ideid on veel, mis settimist vajavad. No ja nagunii hakkab uus hooaeg sellega, et seda-tuustakat-on-mul-hädasti-vaja. Teadagi.
Ja seekord on kindlasti vaja kõik toalilled ümber istutada. Panin endale selle märtsi lõpuks kirja. Kipuvad teised vägisi pottidest välja.
Nüüd aga tirin riided selga ja ronin kuuri lae alla advendikaunistusi otsima.

11 kommentaari:

  1. :DDD ooh, nii hea, et veel kuskil on vaja teed teha:)

    Väga tublid olete olnud! Ja tegelikult vist ongi nii, et need planeerimata unistuste täitumised on kõige hingekosutavamad.

    VastaKustuta
  2. see põranda tegemine tegelikult ei ole väga suur ja hull töö. räpane on küll :)

    ja mis villa sinna katuse alla tahate? kivi-, klaas-, tselluvilla? Ma igaks juhuks mainin, et selle eelduseks on sisetarindi korralik aurutõke (tselluvilla puhul kõige vähem oluline)

    VastaKustuta
  3. Mul pole halli aimugi, mida sinna katuse vahele tahta. Ainuke soov, et sooja peaks, sest küttearved on talvel sellised, et parem ei taha vaadatagi. Ülemise korruse lae ja plekk-katuse vahel pole absoluutselt mitte midagi ja ega sinna eriti vist ei mahu ka. Lagesid madalamaks võtta kah ei kannata, toad on niigi ainult tsutt üle kahe meetri kõrged.

    VastaKustuta
  4. aga aurutõkke kohta ei tea?

    kui kindel pole, siis on tselluvill parim lahendus. paigaldama peaks min 40 cm. soovitav on panna ise majakad paika, sest need puhurtorud võivad ju ka vähem lasta.

    põmst saab ise ka panna, kui ma õiet imäletan, siis üks villakott vist kaalus miski 15-20 kg - s.t. jaksab üles vedada küll - pole tonnine kott

    VastaKustuta
  5. Mis pagana aurutõke...kusagil kuuekümnendatel, kui need laed ehitati, polnud keegi isegi mitte sellist sõna kuulnud. Ma pole tervest majast mitte aurutõkke kildugi leidnud. Ja misasi see majakas on...kui välja arvata see mereäärne värk.

    VastaKustuta
  6. ära sa räägi, pandi ikka siis ka laelaudise alla paberit aurutõkkeks :)

    a kui pole, siis tselluvill. kivi- ja klaasvill kaotavad niiskudes suure osa oma soojustusomadustest, tselluvill mitte.

    kaevasin eile netis, leidsin firma tselluvill.ee . sain justkui aru, et kui kogus vähem kui 10m3, tuleb transa eraldi kinni maksta. aga kui teil on 30m2 ja paksus 40 cm, siis on ju üle 10m3

    majakad - :))) - paned 40 cm pulgad v klotsid püsti. või siis pikemad ja märgid 40 cm peale. siis on näha, kui paksult villa lastakse :). samamoodi valatakse betoonpõrandaid :). ja tuleb vaadata, et kõik nurgad lastaks korralikult täis. ja korstna ümber tuleb fooliumiga kivivilla panna - müüakse ehituspoodides lehe kaupa ka.

    VastaKustuta
  7. Suurimad tänud :). Hakkan asjaga tegelema.

    VastaKustuta
  8. ja võid vabalt 50 cm ka lasta, soojem saab. mul 2korruse laes on kivivilla 40 cm ja vannitoa ja magamistoa kohale panin 50 - jäi lihtsalt üle ja laotasin aga sinna peale

    muide, KUI on võimalik, siis on veel variant panna kõige esimeseks kihiks peno ja selle peale vill - see täidab siis mingil määral aurutõkke rolli ka. aga seal on omad miinused - hiired, paigaldamine võib keeruline olla jne.

    VastaKustuta
  9. probleem ongi veel selles, et selle katuse ja lae vahel pole 40 cm ruumi, heal juhul on 20...ja ei anna katust kõrgemaks tõsta ega lagesid madalamaks lasta.

    VastaKustuta
  10. 20 cm o ka kõvasti parem kui mitte midagi

    iseasi, et sul plekk-katus, päris katuseni ei tohiks villa panna, plekile peab alla jääma tuulutusruum kondensatsioonivee jaoks (tekib pleki alumisele küljele)


    muidugi on variant panna sinna siis 2x100mm peno, kuid sellel on mõned agad:
    - raskem paigaldada
    - kõik vahekohad ja nurgad tuleb korralikult vahtu täis lasta
    - ilgelt mahukas ja täpne töö
    - hiired...

    aga muidu sooja peab hästi ja niiskust ka ei karda


    missugune see lagi sul seal praegu on? läbilõige alt üles kihthaaval?

    VastaKustuta
  11. kuule, vaata igaks juhuks ka
    www.therm.ee

    nad paigaldavad ka puistevilla (klaasvilla küll), kuid ka termovahtu - see on reeglina ette nähtud seinte soojustamiseks, kuid minu meelest võiks kaaluda ka teie katuslakke seda. ka laseb ta veeuaru läbi, seega on niiskuse probleem ka lahendatud. iseasi on jälle korstna ümbrus - sinna peab minema see tulekindel kivivill

    ja praegu vist oli soodushind ka, kui ma õigesti aru sain

    VastaKustuta