19. veebruar 2013

Paremuse poole

Selleaastased viirused on kurjad murdjad. Muud ei ole, kui kuuled siit ja loed sealt, kuidas isegi need, kes tavaliselt kunagi haiged pole, tõvevoodis lesivad ja sealt kuidagi püsti ei saa. Isegi Kristel Vilbaste eilses EPL-s konstanteeris, et selleaastastele tõvedele valged pulbrid ei mõju ja läheb kaks nädalat. Tunnen seda omal nahal, ausalt öeldes ei mäletagi, millal olin viimati nii pikalt ja põhjalikult tõbine, veel eilehommikune vereanalüüs näitas leukotsüütide kõrget taset ja põletikku, arst arvas isegi, et kopsupõletikku. Egas midagi, poputame end edasi ja tööasjadele lihtsalt ei mõtle.
Kodus on muidu tore olla. Möödunud neljapäeval ajasin end niipalju voodist välja, et kümne kilomeetri kauguselt Illlurmalt karvane stressipall ära tuua. Nii lahkus pisike Malati sünnikodust, nina mu kasuka varrukasse peidetud, pildi tegi kasvataja:
Tõug siis do-khyi ehk tiibeti mastif ja täielik nimi Netravati Maghi Malati. Mis sanskriti keelest eesti keelde tõlgituna peaks tähendama Kaunissilm Kingib Jasmiiniõie. No täiesti ju aiasõbrale sobiv koeranimi :).
Homme kahekuiseks saav kutsikas näeb välja nagu must plüüšist mängukaru, tuliteravatae tillukeste kutsikahammastega muidugi. Eriti tore on muidugi oma uut emmet närida. Kui teda pole, käivad puuhalud ka.  Ja rooside kevadlõikus tehakse ilmselt ka minu eest ära.

Vaesekesel pole kellegagi mängida, mõlemad vanad koerad on liiga eakad ja laisad, kauka on lõpuks hakanud kutsikaga ühte tuppa mahtuma, aga ligi teda enesele endiselt ei lase. Lõriseb ja näitab hambaid.  Kollil on liiga palju tegemist oma jalgadel püsimisega. Ainult kass lööb vahel kampa mürama, pilt jäi küll väga udune, eks katsu kaht müravat looma fookusse saada.
Ja muidugi käime me soojalt riidesse panduna ka pisut jalutamas, sest värske õhk, eriti tänase päikeselise ilmaga on igatahes tervislikum kui põdemistuba. Maja räästad aga näevad juba täiesti kevadiselt ohtlikud välja.

 Päike tekitas ka tunde, et kohe on ka tervis tagasi ning pole kevadki kaugel. Aga kõigepealt tuleb end töölainele tagasi saada, et uus inimene minu kohal saaks oma tegevusega alustada.



7 kommentaari:

  1. Hea, et tervis tuleb! Ongi paras aeg külvama hakata. Ja üks väike vallata karvane marakratt on ka hea haiguste ravi.

    VastaKustuta
  2. Päris tore mängupaar - kass Notsu ja koer Jasmiiniõieke. Nüüd teil seal juba igav ei hakka.

    VastaKustuta
  3. Väga armas ja kohane nimi aiakoerale :) ja asub kohe tööle ka.
    Tõbi on tänavu karm jah, kopsupõletik olla tavaline jääknäht, nii et kanna enda eest hoolt. Lase oma kari end kaisutama :)

    VastaKustuta
  4. Oi, ma heldisin praegast täiega nime peale!:) Arvestades tiibetimaalaste karmi elu ja olu, oleks pigem arvanud, et kutsapoja nimi võiks tähendada midagi umbes sellist nagu "terav ränikild pakases" või "lumekassi öömust mõte" või lihtsalt "mägede kihvad". Aga tema on jasmiiniõis, niuks, milline armas nimi.:)

    VastaKustuta
  5. Rõõm kuulda, et Sa seekord oled end tõsiselt võtnud ja lubad veel veidi logelemist :)

    Pätaka nimi paneb tõesti heldima, ikka nii uhke on, kui sulle üks 100 kg kaaluv Jasmiiniõieke vastu tuleb, elamus misuke, looduses juba sellist ei kohta :)

    VastaKustuta
  6. Mastif on koer, kes vajab seltsi, üksi ta olla ei taha. Sellepärast võetaksegi tavaliselt neid kaks...
    Aga nimi on küll vahva :)

    VastaKustuta