4. juuli 2008

Rooside aeg on käes...


... ja sõnu on järjest vähem vaja. Vasakult sügavpunane Rote Flamme, vahukoorevalge Clamis Castle, heleroosa Bonica ja tumeroosa John Clare.






Sügavpunane lihtõieline Austriana on minu meelest üks elegantsemaid pinnakatteroose. Aias teist aastat ja kasvab jõudsalt.




See on meie esimene roos, mille sordist ei tea midagi, sest tõime mahajäetud taimekese ühelt tühjalt krundilt, mille omanikud polnud aastaid nägu näidanud. Tänutäheks päästmise ja hoolitsuse eest kingib ta meile igal aastal sadakond õit ja õitseb juuli algusest oktoobri lõpuni (eelmisel sügisel poole novembrini).



"Sinised" roosid ajavad reeglina pöördesse iga roosisõbra ja pole ka mina mingi erand. Päris sinist roosi polevat veel keegi suutnud aretada, aga üks "sinistest", Rhapsody in Blue, avas täna meie aias esmakordselt õie.



Üks kaunemaid eestimaiseid roose, Mati, on ka esimesed kaks õit lahti saanud. Kuigi peenrassesõitnud betoonimikser suutis ühe põõsa lömastada, on ülejäänud kolm täie tervise juures.


Väikeseõieliste eesti sortide Lumivalgeke ja Kurista pargiroos äraõitsenud õite äralõikamine on tõeline nuhtlus (sest neid on nii palju), aga nii armas on neid teineteise kaisus õitsemas näha.


Ja õhtul on mul plaanis massimõrv, lehetäid itsitasid ja matsutasid põõsas, viimane aeg on nende peole lõpp teha. Kastma peaks vist ka, kuigi mitte roose.

3 kommentaari:

  1. Aastaid tagasi kui ma ei elanud veel siin kus ma praegu elan, soovisin ka omale väga palju roose aeda.

    nüüd imetlen vaid teiste roose, endale ei igatsegi enam.
    olen oma praeguse aiakujunduse teistele alustele ehitanud.

    aga ilusad on nad küll!

    VastaKustuta
  2. On ikka ilusad küll.
    Aga minu aed on veidi teisiti rajatud ja huvi muude püsikute vastu suurem. Paaril viimasel aastal olen küll roosiliikide vastu huvi tundnud ja ka mõne sordi aeda toonud, tänagi istutasin 2 pargiroosi.
    Peenraroose imetlen aga teiste aedades. Ja küll on hea, et on olemas ka roosiaiad nagu Sul.

    VastaKustuta
  3. roosid on ka minu lemmikuteks. Iga aasta kevadel vannun, et enam ühtegi uut roosi juurde ei too, aga sügisel pean jälle tõdema, et järjekordselt sai oma sõnu söödud:). Aga ma ei kujutaks oma aeda roosideta ettegi ja tooks neid juurdegi - aga õnneks või kahjuks pole aed kummist :)

    VastaKustuta