19. veebruar 2012

Tuisukuu

Selline pühapäevahommik meeldib mulle tegelikult väga. Ärgata soojas ja mõnusas voodis, akna taga märatsemas ja oigamas tuul ja tuisk. Kuhugi pole kiiret, teki alt välja ronima ei pea, saab rahulikult tuulemuusika saatel mõnuleda.
Organism annab juba jupimat aega märku, et vajab looderdamist. Üleväsimuse tundemärk on see, et keha kipub igasuguseid viiruseid kergelt külge korjama. Eelmisel nädalavahetusel kõhuviirus, nüüd lihtsalt nohu ja köha. Õnneks mitte väga hullusti.
Napp aeg, mis tööst vabaks jääb, on kulunud perekondlikele üritustele. Esimest korda elus sai käidud venna sünnipäeval ja see oli lõbus. Esimest korda elus sai käidud slaavi pulmas, mehele läks näitsik, kes mul juba neli aastat koduhaldjaks käinud kord nädalas. Esialgne kõhetunne, et äkki peab hakkama teeklaasiga viina jooma ja kuidas sellest viisakalt ära hiilida, osutus täiesti valeks. Ainuke negatiivne mulje kogu päevast oli üks Õnnepalee kamandav ametiisik ja seegi eestlane. Registreerimistalitus oli tore ja südamlik, edasi suundus pulmaseltskond Russalka juurde, kus pruut kuumaõhupalliga oma neiupõlvenime taevasse saatis, Lükati sillal pani noorpaar oma suhte tabalukuga kinni, murdis võtme pooleks ja viskas jõkke. Võrreldes käidud eesti pulmadega tundus slaavi pulm kuidagi kodusem ja õdusam, välisele hiilgusele polnud nii suurt tähelepanu pööratud, rohkesti oli vanemate ja uue koduga seonduvaid rituaale. Ja kui eesti pulmast on tuntud vaid pruudirööv, siis slaavi pulmas pannakse pihta nii pruut kui peigmees ja vastne teinepool peab oma värske kaasa välja lunastama. Ja südaööl viskab pruut oma vallalistele sõbrannadele pruudikimbu ja peigmees oma vallalistele sõpradele pruudi sukapaela. Täielik võrdsus :). Ning noori õnnelikke inimesi oli nii armas vaadata.
Esimene ajatatud tulp aknalaual, Mon Beau,hakkab ära õitsema.
Kevade ametliku alguseni on jäänud ainult kolmkümmend päeva. Häbiga peab tunnistama, et kuigi ma pole sel talvel lükanud ainsatki labidatäit lund ega tassinud ainsatki halgu, on mul suur osa talveks planeeritud töödest endiselt tegemata. Isegi eelmise aasta pildid on sorteerimata.
Küll tuleb kord ka selleks aeg.

4 kommentaari:

  1. Pulm on elu jooksul ette tulevatest t2htp2evadest k6ige ilusam. Olen elu jooksul k2inud yhes pulmas, see oli 90-te keskel, kui veel v2ga paljud v2ga kehvasti elasid. Ma ei unusta selle p2eva helget ja lootusrikast meeleolu kunagi. Toonane noorpaar on ikka veel koos ja 6nnelik, nendega kohtuda on puhas r66m.

    VastaKustuta
  2. Need esimesed korrad on vahvad :) laisas hommikud on üks ütlemata mõnus osa elust, hea, et saad end omaeti sirutada :)

    VastaKustuta
  3. Vabandan avameelsuse pärast, kuid minu esimeses pulmas, vanema õe pulmas, kohtasin tüdrukut, keda ei unusta kunagi... Oh, õnnis teismelisus.

    VastaKustuta
  4. Kuidas seda öeldaksegi, me oleme seda väärt, eksju :D. No kui talvel ka laiselda ei saa, siis millal veel.

    VastaKustuta