24. veebruar 2013

Isamaa sünnipäev

Ilm oli imeline, sinine, must ja valge. Päike säras. Mina olin laisk. Ei viitsinud muud kui lugeda ja kutsikaga mängida. Homme tööle lõpuspurti alustama. Seetõttu ei mõelnud tervel nädalavahetusel tööasjadest ega firmaasjadest. Tegin süüa, küpsetasin üle tüki aja kooki ja pirukaid. Kuna eilsed viineripirukad olid miskipärast hommikuks otsas, tegin täna sibula-singipirukaid, olid ka päris head.
Kella 13.00 ajaloopilte tegin ka, aga valgus oli nii ere, et pildikvaliteet jäi nii nagu jäi. Oleks pidanud valge tasakaaluga mängima, aga ei viitsinud.
Eile käisid külalised saunas, täna käisid külalised kutsikal. 
Leheküljele eestiminut.ee laadisin viimase pildi pisikese mastifihakatisega, roosioks hammaste vahel.




19. veebruar 2013

Paremuse poole

Selleaastased viirused on kurjad murdjad. Muud ei ole, kui kuuled siit ja loed sealt, kuidas isegi need, kes tavaliselt kunagi haiged pole, tõvevoodis lesivad ja sealt kuidagi püsti ei saa. Isegi Kristel Vilbaste eilses EPL-s konstanteeris, et selleaastastele tõvedele valged pulbrid ei mõju ja läheb kaks nädalat. Tunnen seda omal nahal, ausalt öeldes ei mäletagi, millal olin viimati nii pikalt ja põhjalikult tõbine, veel eilehommikune vereanalüüs näitas leukotsüütide kõrget taset ja põletikku, arst arvas isegi, et kopsupõletikku. Egas midagi, poputame end edasi ja tööasjadele lihtsalt ei mõtle.
Kodus on muidu tore olla. Möödunud neljapäeval ajasin end niipalju voodist välja, et kümne kilomeetri kauguselt Illlurmalt karvane stressipall ära tuua. Nii lahkus pisike Malati sünnikodust, nina mu kasuka varrukasse peidetud, pildi tegi kasvataja:
Tõug siis do-khyi ehk tiibeti mastif ja täielik nimi Netravati Maghi Malati. Mis sanskriti keelest eesti keelde tõlgituna peaks tähendama Kaunissilm Kingib Jasmiiniõie. No täiesti ju aiasõbrale sobiv koeranimi :).
Homme kahekuiseks saav kutsikas näeb välja nagu must plüüšist mängukaru, tuliteravatae tillukeste kutsikahammastega muidugi. Eriti tore on muidugi oma uut emmet närida. Kui teda pole, käivad puuhalud ka.  Ja rooside kevadlõikus tehakse ilmselt ka minu eest ära.

Vaesekesel pole kellegagi mängida, mõlemad vanad koerad on liiga eakad ja laisad, kauka on lõpuks hakanud kutsikaga ühte tuppa mahtuma, aga ligi teda enesele endiselt ei lase. Lõriseb ja näitab hambaid.  Kollil on liiga palju tegemist oma jalgadel püsimisega. Ainult kass lööb vahel kampa mürama, pilt jäi küll väga udune, eks katsu kaht müravat looma fookusse saada.
Ja muidugi käime me soojalt riidesse panduna ka pisut jalutamas, sest värske õhk, eriti tänase päikeselise ilmaga on igatahes tervislikum kui põdemistuba. Maja räästad aga näevad juba täiesti kevadiselt ohtlikud välja.

 Päike tekitas ka tunde, et kohe on ka tervis tagasi ning pole kevadki kaugel. Aga kõigepealt tuleb end töölainele tagasi saada, et uus inimene minu kohal saaks oma tegevusega alustada.



13. veebruar 2013

Hädaldaks natuke...

...äkki läheb kergemaks. Kui veel pühapäeva õhtul olin täiesti kindel, et köhast-nohust hoolimata vean end esmaspäeval tööle ja panin isegi taimeriga kohvimasina töisesse reziimi, siis esmaspäeva hommikul sain aru, et see oli ikka väga loll mõte. Segasin kohvi sisse hunniku mett ja kobisin teki alla tagasi, ikka veel lootes, et ehk läheb üle...
Ei läinud, hullemaks läks. Hoolimata korralikust voodispüsimisest ja üüratu kogusega meega tee joomisest näitas kraadiklaas teisipäeva hommikul kell üheksa +38,2. Helistasin perearstile, too diagnoosis telefoni teel gripi ja käskis vähemalt viis päeva voodis püsida.
Urr, ma ütlen. Mitte et ma tööasjade pärast põeksin, aga nii haige on lihtsalt väga vastik olla. Kui isegi mingit arukat raamatut lugeda ei saa, sest pea valutab ja meelde ei jää midagi.

10. veebruar 2013

Mõmmik nädal enne kojusaabumist

...näeb välja selline ja M küsib iga päev nagu väike titt, et emme, millal me kutsu koju toome :)
 
Vahepeal, s.t. eile sai soetatud veel üks neljarattaline, sest ametit vahetades pean ära andma ka senise ametiauto. Autost mul kahjuks pilti pole, sest ninastvahetpidamata voolava olluse tõttu ja köha tõttu ma täna väljas ei käinud. Telekast, mis hommikul mängima juhtus, soovitas Järsumäe Virve sellisel juhul juua supikulbitäis põletatud tulist viina. Aga see tundub mulle pisut liiga ekstreemne. 
Ilm nulli peal, sajab mingit tatti, mis pole vihm ega lumi ja aknast välja vaadates lendas lumepuhurist pigem mingit valget vett. 
Ehk ei lähegi sel talvel väga külmaks. Siinkandis on isegi kõik jõed ja ojad jäävabad.
Kodulehele sai sel nädalal üles esialgne taimevalik ja FB-sse ka näputäis ehteid. Kavatsesin küll uuel aastal kodulehe weebly-sse kolida, tegin ära konto ja struktuuri, aga no pole aega uut asja õppida.
Häbiga pean tunnistama, et olen terve talve jooksul avanud ainult ühe aiaraamatu sellest hunnikust, mida sügisel näitasin.
Aga raamatud ei jookse kuskile ja tuleb uus talv, loodetavasti rahulikum.