8. juuli 2017

"Hooldusvabadest" multšidest

Ma lähen viimasel ajal alati pisut karvaseks, kui jälle kuskilt loen ja kuulen, kuidas multšimisega saab kenasti hooldusvabasid alasid rajada. Võib-olla kuskil linna- või aleviaias see tõepoolest toimib. Metsaaias aga, kus ümberringi on ruutkilomeetrite kaupa seemnepuistajaid, ei toimi kahjuks ükski multš ja siinkohal paar hoiatavat näidet.
"Hooldusvaba" põõsapeenra rajasime Aiasaate näidislõigu jaoks 2015.aasta viimasel nädalal, kusjuures tehtud sai täpselt nii-öelda õpiku järgi. Kive selles kohas ei ole, seega sai kerge liivane muld kahe labidalehe sügavuselt läbi kaevatud ja iga viimanegi umbrohujuurikas eemaldatud. Peale istutamist ja korralikku läbileotamist istikutevaheline pind kaetud paksu kihi läikpaberist ajakirjadega ja peale 20 sentimeetrit männikooremultši. Pikemalt olen peenra rajamisest kirjutanud https://thelaaed.blogspot.com.ee/2015/05/pokazuhhapeenar.html
Kaks aastat hiljem, 16.juunil käesoleval aastal nägi see õpikumeetodil tehtud hooldusvaba peenar välja selline.


ehk mida kõike sinna ennast külvanud ei olnud - põdrakanepit, vereurmarohtu, ohakaid, putkesid ja välja oli ilmunud isegi naat, mida me tollal kaevates juppigi ei leidnud. Tore hooldusvaba ala küll.
Vahetult peale rohimist ma pilti teha ei jõudnud, pildid on tehtud paar päeva tagasi ja juba on näha, et uued umbrohud on taas ninad välja ajanud

Täna katsun ka seal veelkord üle käia ja uue multšikihi peale vedada. Olgu see päev õnnistatud, kui see isevedav käru soetatud sai, kui käru täispanemisega saan juba kuidagi hakkama, küll väikese kühvliga, siis selle lükkamisega ma esialgu veel ei riskeeriks, seda enam, et meie krundi maastik on kõike muud kui tasane, ikka üles-alla ja alla-üles. Traktoriga paraku paljudes kohtades kivide vahelt läbi ei mahu. 
Teine tõsine kolekoht oli sama meetodiga rajatud hortensiaala, kus põhilisteks möllajateks olid orashein ja kortsleht, mõned pirakad võililled ka. Üleeile abiks käinud Helve koos lastelastega aitas kõvasti kaasa ja puhtaks saime lõpuks sellegi. Eile vedasin ka uue multšikihi peale ja nüüd näeb juba päris tsiviliseeritud välja. 

Kui nüüd erinevad multšid kuidagi pingeritta panna, siis kõige hullem hooldamise seisukohalt on kruusa- või killustikumultš. Umbrohi sellest juurtega välja ei tule, vaid läheb katki ja rohimise efekt kestab kõige rohkem nädala. Ainsaks plussiks on see, et piisava ajavaru ja järjekindluse korral on võimalik kasutada põletusrohimist, aga ausalt öeldes minul sellist aega ja tervist ei ole, et iga kolme-nelja päeva tagant leegiheitjaga ringi käia. Seega pikemas plaanis on kõikide killustikualade likvideerimine.
Järgmine on koore- või puidumultš. Kõduneb, hallitab ja seenetab ja tekkinud huumuses leiavad igasugused seemnetega levijad mõnusa kasvupinnase. Pluss on see, et tulevad koos juurtega välja. Miinus see, et põletusrohimist ja kõplamist kasutada ei saa. Õnneks neid alasid mul ainult kaks ongi ja kumbki pole eriti suur.
Parimaks on seni osutunud multšimine neutraliseeritud turbaga, mida saab kõplaga hooldada ja mis meie tänkjat savimulda ainult parandada aitab. Poest kotiga seda osta ei jaksaks, õnneks on mul head naabrid, kelle abiga seda kallurikoormaga hankida on õnnestunud. 
Täna ootab ees üks aiapoeomaniku jäledamaid töid, nimelt müügiplatsilt hukkunud taimede väljaviskamine ja mahakandmine. See talv ei olnud nii mõrvarlik kui eelmine, aga karta on, et kasumi paneb see üritus nahka ikka. Lohutuseks oli hommikuses taevas inglitiib. 

7 kommentaari:

  1. Mnjaa, mul on pöhimults turvas, ajalehti kasutan ühe raja peal, peal jälle turvas. Oli selline katsetus. Turba seest on kergem rohida. 1 katsetus on käsil niidusega matmiseks tõsises savis, teine suvi läheb. Kivilast aga ma ilma killustikuta ei saaks pidada, külvatakse kohe täis. Siin on muidugi mu hoolsus ka.

    VastaKustuta
  2. Mnjaa, mul on pöhimults turvas, ajalehti kasutan ühe raja peal, peal jälle turvas. Oli selline katsetus. Turba seest on kergem rohida. 1 katsetus on käsil niidusega matmiseks tõsises savis, teine suvi läheb. Kivilast aga ma ilma killustikuta ei saaks pidada, külvatakse kohe täis. Siin on muidugi mu hoolsus ka.

    VastaKustuta
  3. Kui ma nüüd lõpuni aus olen, siis eks nende multšidega on nagu on. turvas parandas minulgi pinnast aga näiliselt lihtne rohimine jättis ohaka risoomidele vabad käed ja nüüd ma nendega siis võitlen. Igasugune muu kate (ma koorepuru jms peale pole isegi mõelnud) saab ikka seemneid, kruus täispäikeses on siiski kivilas päris normaalne, sest sealne umbrohi on kribu. Mulle tundub ka üha enam, et tavaline mullapind, mida saab kõplaga hooldada on ikkagi see kõige parem

    VastaKustuta
  4. See peenar näeb välja nagu teda poleks keegi kaks aastat liigutanud. Kõik, mis seal võsastunud on, on ju pealekülv, mida ikka tuleks aeg-ajalt rohida. Päris hooldusvaba pole ükski aed, ka multsiga kaetud mitte.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda peenart sai muuseas maikuus rohitud. Piisas paarist vihmapäevast ja paarinädalasest haigushoost, kui ma tõesti polnud võimeline aias midagi tegema, et see džungel peale kasvaks.

      Kustuta
  5. Multsid jah ei tee miskit hooldusvabaks, vaid ainult pisut vähendavad rohimise vajadust. Mul on hea näide, et aiaääred katsin vanade mistra vaiba ribadega ~40-50cm laiuselt, et naabriaiast peale tulevat naati tõrjuda. Läbi vaiba esialgu ei kasva tõesti naat...aga ta elab vaiba all ikka oma elu ja ajab äärtest välja end!
    Hakke mults vajab pidevat juurde lisamist, siis on temast veidi abi küll. Kasvuhoones kasutan muruhaket multsina, mida ka lisan igakord kui niidan juurde, sellest on abi küll...aga mõned umbrohud ikka on vaja ka sealt välja tõmmata. Köögivilja peenraid multsin põhuga, samamoodi...on abiks, aga mõned umbrohud ikka vaja eemaldan, siis kui märkan! Väikese peenraosa kus okaspuud multsisin kivide ja peenkillustikuga aasta tagasi... hetkel tundub, et on ok. Aga ka sealt tuleb üksikuid umbrohututte ikka eemaldada!
    Kõige parem tundub mulle see, kui taimed on peenras nii tihedalt, et umbrohi ei paista välja! :) Siis rohid tõesti siis, kui juba hakkavad välja paistma! :)
    Aga jah, hooldusvaba aeda ei ole olemas. Isegi asfalt vajab pühkimist! :)

    VastaKustuta
  6. Ma tean, et Sulle ei meeldi must muld peenras, aga mulle just see meeldibki. Katsetusi on natuke siina ja seal multšiga tehtud, aga hetkel on kõige puhtamad ikka need alad, mida saab kõplaga rapsimas käia ja siis mõne rohututi vajadusel käega taimeümbert ära võtta.
    Neutraliseeritud turbaga ma veel mänginud ei ole, aga see mõte on kuklas olnud küll.

    VastaKustuta